Seni ei olnud vald nõus vana küla kohale ehitada lubama, sest puudus terviklik lahendus.
Kuni Teise maailmasõjani laius Naissaarel mitmesaja elanikuga Lõunaküla, ent nüüdseks on sellest alles jäänud vaid üksikute hoonete vundamendid. Nüüd on pärast taasiseseisvumist tagastatud maalappidele lõpuks oodata uusi hooneid. Kui seni olid kinnistute omanikud saanud soovile Lõunakülasse maja ehitada Viimsi vallalt eitava vastuse, siis septembri keskel algatas vald detailplaneeringu ehitamise lubamiseks tervelt kaheteistkümnele kinnistule.
Tegelikult võib kaugemas tulevikus majapidamisi kerkida rohkemgi, külas on 26 kinnistut. Viimsi vallavanema Haldo Oravase sõnul võivad menetlusega hiljem liituda ka nende 14 kinnistu omanikud, kes seda veel teinud ei ole. Ligi pooled tosinast krundist on viimase viie aasta jooksul omanikku vahetanud, pooled kuuluvad rootsi juurtega vanematele inimestele, kuid püüdlused sinna ehitada pole seni õnnestunud.
Viimsi vallaarhitekt Oliver Alver märkis, et varem ei lubatud maju rajada, sest puudus ühtne vaade, kuidas piirkond peaks välja nägema. Siis tegi vald otsuse: kui sinna ehitamist planeerida, peaks lähtuma samadest alustest kui näiteks põllupealse uusasumi puhul. „Seda ei saa nii teha, et tükike siin ja tükike seal ja lõpuks ei saa keegi aru, mis toimub,” sõnas Alver. Nüüd said omanikele loetletud üldreeglid, mis tingimustel ehitada tohiks. „Need pole väga ranged, me ei nõua täpselt samasuguseid maju nagu vanasti. Igale kinnistule võib rajada ühe majapidamise, et struktuur säiliks, ei tekiks jagamist ega tihendamist sugulaste vahel,” selgitas Oravas. Siiski peavad ehitatavad hooned ja piirdeaiad olema ühtse ja tervikliku arhitektuurse väljanägemisega. Alveri sõnul ei taheta näiteks kindlasti valge funkmaja kõrval näha palksuvilat.
Ühtlasi rõhutab vald, et nemad ei taga saarele regulaarset püsiühendust mandriga, samuti puudub saarel elektri- ja veevarustus. Elektri saamiseks soovitatakse kasutada päikesepatareisid või madala müratasemega generaatoreid. Merele tuleb tagada ligipääs, ajaloolise sõidutee võib taastada juhul, kui omanikud seda ise finantseerivad.
Tegutsetakse ühiselt
Üks Lõunaküla maalapp kuulub Olar Gofmanile, tekstiilitöösturile, kes on endale saare teisele küljele aastate eest maja ehitanud ja veedab suved peamiselt saarel. Omal ajal elas saarel tema ema. Temagi kaalub krundile maja ehitamist, näiteks tütre tarvis. Seda, et külasse hakkab mõne aasta pärast maju kerkima, usub ta küll. „Detailplaneeringuga võiks saada kokku lepitud, et teatud tegevused on ühistegevused, et lähtekoht on ühine,” arvas Gofman, kelle sõnul on määravad näiteks elektri-, vee- ja jäätmeküsimused.
Suvila ehitamise mõtteid mõlgutab ka Heli Proses, kellele kuulub samas külas ligi 2000 ruutmeetrit maad. Tema sõnul blokeeriti ehitamist varem valla sihipärase tegevusega. „Aga vanad emotsioonid matan nüüd maha,” sõnas ta. Kui palju hakkab uus küla tulevikus vana meenutama, pole veel selge. Prosese sõnul elavad vanemad maaomanikud veidi lapsepõlvemälestustes. „Aga mälestused maju ei ehita. Neil oleks see materiaalselt võimalik, aga jääb energiast puudu,” rääkis ta ja lisas, et tema arvates tekib Naissaarele pigem uusasum.
TULEVIK
Vallavanem: riik võiks transporti panustada
Viimsi vallavanema Haldo Oravase sõnul ei eelda vald, et kinnistutele hakataks maju ehitama korraga. Niisiis võivad majad kerkida ka pika aja jooksul, ühekaupa. „Miks mitte? Kui teedevõrgust, struktuurist ka järgneval aastakümnelgi kinni peetakse… Vallal pole sellega kiiret kuhugi,” sõnas ta.
Vallavanemale teeb muret ühendus. Kommunaalvarustust saarele rajama ei hakata ja ka tee-ehitust ei finantseerita. „Meie jaoks raskem probleem on, kas ühel hetkel meilt püsiühendust ei nõuta,” sõnas ta. Ent riik pole võtnud Naissaart püsiasustusega väikesaarte nimekirja. „Sel juhul peaks riik ka panustama. Eks see oleks peavalu meile ja riigile tulevikus, kui peaks püsiühenduse looma ühel hetkel,” ütles ta ja lisas, et millalgi see kindlasti juhtub.
EPL