Rannarahva Muuseum on Naissaare mineviku ja oleviku, asustusloo ja looduse joonistanud kaardile. Aga see pole tavaline maakaart, vaid informatiivne kunstiteos. Kauni kujunduse ja fotodega kaart on nii kaunis sisekujunduselement kui ka praktiline abimees matkamarsruutide planeerimisel.
Kaardi saab soetada nii Rannarahva Muuseumi kui ka Viimsi Vabaõhumuuseumi poodidest, tänu LEADER meetme toetusele on sellel ka väga sõbralik hind – 5,23 eurot.
Naissaart teatakse kui Põhja- Eesti suurimat saart, millest iga meritsi Tallinnale läheneja alati mööda sõidab. Kuid paljudele on see rohetava viiruna silmapiirile kerkiv metsane kõrgendik seniajani päris tundmatu paik. Saare uuem ja vanem ajalugu jääb tõepoolest tiheda saladuskatte alla – viimase poole sajandi jooksul oli Naissaar Nõukogude piirivalve pärusmaa, vanemast ajast räägivad vaid värvikad legendid, saare kohanimed ja mereröövlijutud
Naissaarel elasid aga ka täiesti tavalised inimesed, kes erinesid mandriinimestest selle poolest, et liikusid merd mööda ja sõitsid oma paatidega nii Tallinna, Stockholmi, Helsingi kui ka Peterburi suunas. Saarel olid kalurite, lootside ja hülgeküttide külad, räägiti rootsi ja eesti keelt, rahvas oli vaba ja keskmiselt jõukas. Ent oma asukoha tõttu on Naissaart väga palju ka sõjalistel eesmärkidel kasutatud – paik on ikka ja jälle olnud mitmete riikide huvide kokkupõrkekohaks ning elanikkond on pidanud kodud maha jätma ja saarelt lahkuma.
Kaardil on näidatud kõrvuti ajalugu ja kaasaega. Näeme saare kunagisi elanikke oma võrgumajade ja paatidega, samuti rannapatareisid, miiniladusid ja raudteed. Leiame ajaloolisi ja uuemaid kohanimesid, eesti ja rootsi keelt. Jälgime looduspargi neljajalgseid ja tiivulisi asukaid ning kaasaegseid matkaradasid.
VT